Elulõng pruunikas

Pruunikas elulõng - Clematis fusca.
Kodumaa - Kirde Aasia (Kaug-Ida, Kamtšatka, Sahhalin, Kuriili saared), Hiina, Jaapan.
Rohtne liaan kõrgusega kuni 2,5 m. Lehed liitlehed, mis koosnevad 5-7 teravdunud tipuga munajast lehekesest. Õied longus, pokaalikujulised (urnikujulised), kuni 2,5 cm läbimõõdus.
Kroonlehti 4, need on piklik-munajad, lihakad, väljapoole kooldunud, seest ribilised, tume-määrdundvioletjad, pruunikad või pruunid, karvased. Õitseb juulis-augustis. Võrsel kuni 10 õit. Annab seemet.  Seemned valmivad septembris. Võrsed lõigatakse sügisel tagasi. Lõunapiirkondades kahjustub jahukastest. Õitseb tavaliselt alles 4 aastal. Paljundatakse seemnetest ja suvistest pistikutest. Aprillis kasvuhoonesse külvatud seemned annavad tõusmeid juba sama aasta juunis.
Kasvab edukalt lõunast kuni Sankt-Peterburi laiuskraadideni, kuid on tuntud ka Jakutskis.

Väikeseõielised elulõngad paljunevad üldjuhul seemnete abil. Seejuures säilitavad paljud liigid põlvest põlve oma liigitunnused. Mõnedel ilmneb aga polümorfism (mitmekujulisus), st. ühel ja samal liigil seemnetega paljundamisel tekivad eksemplarid, mis erinevad teineteisest õite värvi, nende lõhna, lehe suuruse ja kuju jne. poolest. Erinevaid elulõnga liike eristatakse nii seemnete suuruse, kui ka nende idanevuse pikkuse järgi. 
Nad jagatakse kolme gruppi:
I -suurte seemnetega, keskmiselt 6*5 kuni 12*10 mm, mis idanevad ebaühtlaselt ja väga pika aja jooksul (isegi üle aasta);
II -seemned keskmise suurusega, 5*3 kuni 6*5 mm, idanevad rohkem või vähem üksmeelselt, tavaliselt 1,5 - 6 kuud; 
III -väikesed seemned, 3*1,5 kuni 5*3 mm, idanevad kiiresti ja üksmeelselt 15-20 päeva kuni 3-4 kuud. 
Erinevate liikide värskelt korjatud seemned omavad erinevat idanevust. Idanevus säilib piisavalt kaua, kui hoida neid paberist kotikeses toatemperatuuril.
Väiksed seemned tuleb külvata kevadel (aprill-mai), aga suured -kohe peale korjamist (sügisel, või talve algul). Kui suuri seemneid stratifitseerida, võib neid külvata ka kevadel. Külvikasti mis on täidetud mulla ja liiva seguge (2:1 või pooleks) pannakse ühes kihis elulõnga seemned, peale asetatakse liivakiht, mis on 2-3 kordne seemnete diameeter). Vajadusel külve kastetakse läbi peene sõela ja rohitakse. Suuri seemneid kaevavad tihti välja hiired ja rotid, seepärast kaetakse külve võrgu ja klaasiga. Kui neid hoida soojas ruumis, ilmuvad tõusmed hilissügisel ja varakevadisel perioodil (detsember kuni märts). Kui seemned on külvatud peenrasse, või hoitakse külve jahedas, toimub tärkamine ainult sobiva temperatuuri saabudes.
Kasvukoht valmistatakse ette nagu mistahes istutuseks. 1-2 pärislehe faasis pikeeritakse peenrasse või kasti ja varjutatakse kuu aega otsese tugeva valguse eest. Kui seemikutel on ilmunud 2-3 paari uusi lehti, võetakse vari ära. Ridadevahesid perioodiliselt kobestatakse ja multðitakse ( 2-3 sm paksuse kihiga), et kaitsta juuresüsteemi ülekuumenemise eest.
Hoolitsus seisneb õigeaegses kastmises, ja umbrohu hävitamises. Enne talve lõigatakse tagasi ja mullatakse. Püsikohale istutatakse aasta pärast. Istutatakse nii, et juurekael satuks 3-4 cm mulla alla ja kärbitakse 1-2 paari lehtede pealt, et soodustada harunemist.
Elulõnga seemikud kasvavad esimestel aastatel aeglaselt, (külvates seemned kasvuhoonesse) ja õitsevad alles 2-3 aastal. Lõunas, külvates väikesi seemneid avamaale (umbes veebruari lõpust aprillini) ilmuvad tõusmed peenardel umbes 1-1,5 kuu pärast (aprill-mai). Sel juhul seemikute kasv ja areng avamaal kiireneb - nad juba esimesel aastal saavutavad suure kasvu, paljud alustavad õitsemist, moodustavad seemneid ja on valmis alalisele kasvukohale istutamiseks. Sellised liigid on karuputkelehine, orientaalne, põõsasjas, saagjalehine, sinkjashall ja tanguutia elulõngad. Selline kiire areng ja õitsemine esimesel kasvuaastal aitab kiirendada ka aretusprotsessi.
Vitalba grupi elulõngad külviaastal ei õitse. Suuri seemneid tuleb külvieelselt leotada 5-10 päeva, vahetades vett 4-5 korda ööpäevas (või jooksva vee all). Eesti elulõngakasvatajad soovitavad rikastada vett õhuga, mis kiirendab tärkamist ja parandab idanevust. Paljud spetsialistid arvavad, et suurte seemnete tärkamist kiirendab seemnete stratifitseerimine. Seemned segatakse niiske liivaga ja hoitakse 2,5-3 kuud temperatuuril 0-3 °C (osade soovitusel +10+16°C).
Pehme talvega rajoonides võib elulõnga seemned külvata kevadel avamaale. See kiirendab ja lihtsustab märgatavalt kasvatamisprotsessi (vabanevad kasvuhoone pinnad, langeb ära taimede pikeerimis vajadus, sest idanevus avamaal on madalam kui kasvuhoones, jne) ja lubab juba esimesel aastal realiseerida istutusmaterjali. Elulõngad on leidnud suurt kasutust linnade haljastuses, ja õueaiamaadel, seepärast tuleb luua spetsiaalseid osakondi taimlates, või iseseisvaid firmasid, kes tegeleksid väikese- ja suureõieliste elulõnga sortide ja liikidega. See annaks võimaluse laiendada mitmeaastaste taimede sortimenti vertikaalhaljastuses. 

Lucia Sarto.